Tühi leht

Kui kirjutan siia, et tühi leht,
ei ole see enam tühi leht,
või vähemalt tundub, et pole,
ehkki kindel ma selles ei ole.


Vladislav Koržets
Laulud või nii. 2016.

Vahel harva härmas aasal

Vahel harva härmas aasal
keset krõbisevaid kõrsi,
vahel varisevaid varsi
leian mõne väikse värsi.
Vahel harva härmas aasal.

Mõni sõna mõndapuhku
vahel harva härmas aasal,
vana kulu vahel pelus,
oleks nagu päris elus.
Mõni sõna mõndapuhku.

Vana kulu vahel pelus
vahel harva härmas aasal
mõni pisikene sõna
mulle sosiseb, et mina
viiks ta enesega kaasa.

Vahel harva härmas aasal.


Vladislav Koržets
2014
Laulud või nii

Sõnum

Kes kunagi kuidagi kedagi,
see samuti seda ja todagi
ja kindlasti sihukest midagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.

Eks minagi kunagi midagi
ja tõtt-öelda isegi vägagi,
võib-olla ma isegi sedagi,
kuid juba on rohtunud radagi.

Mu sõber, kui sinagi midagi
või kunagi kuidagi kedagi,
siis silmas pea kindlasti sedagi
ja mitte niisama, vaid vägagi.

Vladislav Koržets

Tähesära

Kui pöörad vahel taeva poole pilgu,
mis sest et huupi, ja mis sest, et harva -
siis sinu silmis taevatähti vilgub
ja sinu silmad on siis taevakarva.

Kui vaatad aina üles taeva sisse,
nii kõrgele kui ulatuvad silmad,
siis tuleb taevas sinu silmadesse
ning oled ise täheke siin ilmas.

Mis oli enne ja mis tuleb pärast,
see kõik on kaugel-kaugel-kaugel ära.
On ilmaruum, on vilkuv tähesära,
ja oled sina, teadmata, mispärast.

Ja tõuseb kõrge tähekaar su ette...
See taevatare, sinisärav värav-
See tähevärav, mille taha ära
me läheme, kui aeg on jõudnud kätte.

Sa pöörad vahel taeva poole pilgu.
Ei teagi, miks- on vahel lihtsalt tarvis.
Ja sinu silmis tähesära vilgub
ja sinu silmad on siis taeva värvi.

Vladislav Koržets