Lähen jahile
päevakoertega,
kurekellad mul käevarte ümber.
Mul on põllud kõik
tuulekaertega,
mul on nugise naabruses kamber.
Hiirehernestest suppi teen perele,
jalus väänlemas kassitapud.
Õues loikudest-
pruunidest meredest-
päike palava keelega lakub.
Mul on takjatest
nööbid ja pagunid,
käokingad mul kitsad on jalas.
Ja mu sõbrad on
varblase-ragunid
ja mu vaenlased külmsilmsed kalad.
Mulle laulavad
öömetsaviiulid,
põdramokad mull' annavad musi
ja on triiki mu
mõteteriiulid
samblalõhnaseid mälestusi.
Leelo Tungal
1963
No comments:
Post a Comment