Kant kevade aroomilisil viivul
seest halja lehestiku, kinni käest,
kolm neidu lauldes tulid alla mäest.

Lind sinitaevast lõikas hõbetiivul
ja helisedes kustus kuldsel viivul
kui hommikkaste päiksekiirte väest.

Mets kaissu haaras neid, sumbus laul;
veel nende jälgil värskelt lõhnas rohi;
lõi päike tuld kui leegissilmne maur.

Nii kuum sai päev, et hingata ei tohi...

Kohtla-Järve 13/VI 1924

Heiti Talvik