Tähesära

Kui pöörad vahel taeva poole pilgu,
mis sest et huupi, ja mis sest, et harva -
siis sinu silmis taevatähti vilgub
ja sinu silmad on siis taevakarva.

Kui vaatad aina üles taeva sisse,
nii kõrgele kui ulatuvad silmad,
siis tuleb taevas sinu silmadesse
ning oled ise täheke siin ilmas.

Mis oli enne ja mis tuleb pärast,
see kõik on kaugel-kaugel-kaugel ära.
On ilmaruum, on vilkuv tähesära,
ja oled sina, teadmata, mispärast.

Ja tõuseb kõrge tähekaar su ette...
See taevatare, sinisärav värav-
See tähevärav, mille taha ära
me läheme, kui aeg on jõudnud kätte.

Sa pöörad vahel taeva poole pilgu.
Ei teagi, miks- on vahel lihtsalt tarvis.
Ja sinu silmis tähesära vilgub
ja sinu silmad on siis taeva värvi.

Vladislav Koržets

No comments:

Post a Comment