Vihma hakkas sadama, külma vihma.
Tulbid on kinni, võililled on kinni.
Tuba on viltu, tegin ahju tule.
Tunne, et kõik on ära proovitud
ja veel mitu korda. Pole olnud noor
ega saa kunagi vanaks. Keskiga
ei tähenda ka midagi. Olemine,
lihtsalt olemine, ühtemoodi
nii kaugele kui silm ulatub.
Aastaajad vahelduvad, peegel tuhmub.
Tõnu Õnnepalu.
Kevad ja suvi ja. 2009.
No comments:
Post a Comment