ma olin koos õega ja ei
rääkinud sinust
kolm tundi istusime verandal
suurtes tsaariaegsetes
tugitoolides pärast äikesevihma
kardinad lehvisid
kare tekk kõditas jalgu
ja ikka veel ei rääkinud ma sinust

kui kaua võib niimoodi tummalt tunda
üksipäini mõelda maitsta ja mäletada
kas ei sarnane see üksi joomisega?

kardinad liikusid
vesipalm õitses
õrnalt ja mõõdutundetult
mu õde teab kuidas lilli kasta
ja võibolla oleks ta ka teadnud
kuidas jahutada mu
põlemasüttinud südant
aga mina ei rääkinud
kuidas me tantsisime
ja kuidas õhtuõhk õõtsutas meid
mööda õitsevaid tänavaid
ütlesin ainult
et ostsin kingad
kolme krooni eest
ja need on nii kerged
ja sametised
et hakkangi nüüd ainult nendega käima

aga ma ei rääkinud sinust

Kristiina Ehin
Luigeluulinn. 2004.