Dorpat

Kui hämardub,
                  on hämmastavalt kaunis
see udude ja unistuste linn.
Kell seitse saame kokku undertownis.
Ma hilinen
                 ja näen:
                                 ta ootab mind.
Must mees pilkmorn,
                                mefistolikult tume,
pokaalist pikka veremaiku joob.
Ma talle lähenen kui läbi une.
Mis õudne jõud meid jälle kokku toob.

Doris Kareva
Puudutus. 1981.