Pilv üle taeva laotas end
ja kaste sajab maha.
Ja öise linnu vaikne lend
kaob kauge metsa taha.
Viib hämarusse valge tee,
ja järvelt kostab naeru.
Ja paadi viivad üle vee
kaks õnnelikku aeru.
Sa küsid "miks" ja sinu hing
on ikka mitmekihtne.
Öö vajub üle metsa, ning
kõik on nii hää ja lihtne.
Kersti Merilaas
No comments:
Post a Comment