Öö valge on õnn

Nii pehme on valge öö hämaram tund.
Nii pehme ja sügav ta meel-
üks ööbik on siin ja teine on sääl,
ja kolmas on enese südame hääl, -
kel sõnu siin leiaks veel keel.

Kus on su kallas ja kauguse rand-
silm, miks sa ei leia veel und?
Pool valgust, pool varju, see südame tee;
pool rõõmu, pool muret, nii heliseb see-
on üürike õnnestav tund.

Kepp kätte ja rända, öö valge on õnn-
veel kuskil on otsata hää-
kõik kordub, ons kordaja isegi uus,
see küsimus helises mõnegi suus-
las mõtetest vabaneb pää.

Las olla kõik kallas ja kauguse rand-
ööl tuhat on paitavat kätt;
käi tasa ja laula nii üksinda teel,
et vabaneks kõigest kord kütkenend meel-
ööl tuhat on aitavat kätt.

Käi tasa ja laula ja unusta kõik;
las magada udu ja ilm-
üks ööbik on siin ja teine on sääl
ja kolmas on enese südame hääl-
las särada õnnelik silm.

Ernst Enno