Lõhun lambi, tapan tule.
Öö mu ainus sõber.
Ainult öös näeb tuge tõusvat
luulemeelne nõder.
Päeva algus, päeva valgus
saab mu sõna surmaks,
nii et uue öögi tulles
meel peab jääma kurvaks.
Kes siis küsib kurva kodu,
kes siis sünget sallib
kui need pikad paksud pilved,
kui need udud hallid.
Hando Runnel
Videvik. 2009.
No comments:
Post a Comment