On tulevik murdumas pooleks,
end minevik paotab su ees,
vaid viltuste valguste hooleks
jääb videvik, truu seltsimees.
Ei pruugi ei naerda, ei nutta,
kes teab, mida peab ega pea,
kui enam ei rumalalt rutta,
kui vähemalt saatust ei nea.
Muu tuleb kas viimaks või juba,
vaid üksindus pikalt on ees.
Üks uks, neli seina ja tuba,
kus sina ja videvik sees.
Ott Arder
No comments:
Post a Comment