Vastu mu öökülma akent
viskab end värisev puu.
Vastu mu öökülma akent
tuul käib kui meeletu.

Mantli ma võtan ja lähen
võib-olla üle su tee.
Kõlinal piisad kui tähed
kukuvad taga ja ees.

Tuulenaer kaval ja kähe
keelab ja ahvatleb eel.
Iseend otsima lähen-
võib-olla üle su tee.

Leelo Tungal
1965