Mõnikord näen unes mõtteid.
Kellegi poolt pooleli jäetud mõtteid.
Kellegi poolt kunagi kaotatud mõtteid.
Mõtteid, mida häbeneti tunnistada.
Mõtteid, mida kavatseti kinkida enne, kui algas suur
salgamine.
Näen kujutuid kujutelmi.
Näen uppunud maailmu unistusmerede põhjas.
Näen loomi, kes valmistuvad sündima tuleviku
aastatuhandete
tardetulva alt.
Näen ehtetute tõdede piirjooni.
Kuulen kehtetute tõdede kiirtooni.
Kompan saari, millistest viib mööda saatusteookeani
hoolimatu hoovus.
Mu süles on maitsmata jäävate lummuste varisevad
viljavihud.
Kõigest kõige tähtsam on see, et näen sinu näo
kisendavat kordumatust.
Artur Alliksaar
No comments:
Post a Comment