Näib vahel, nagu oleks kõike
liiga kergelt võtnud.
Ja vahel, nagu jälle hirmus tõsiselt.
On jäetud mind, ma olen teisi jätnud.
Mis tähendus on sõnal kesiselt?

Kus on see keegi, kellele ma võlgnen
kõik oma minad, halvemad ja head?
Kui palju olen ise, palju põlvnen,
mis voorusist võiks saada homsed vead?

Näib vahel, et eelarvamusi kõigest
ma päevast päeva juurde ammutan.
Ja luues ettekujutusi ainuõigest
nüüd juba vähem loon kui lammutan.

Kui poleks hetki lähedaste seltsis,
mis sest, et neid on õige väheselt,
ma vaevalt enam suudaks olla seltsiv,
ma vaevalt suudaks tunda üheselt.

Näib vahel, nagu oleks kõike
liiga kergelt võtnud.
Ja vahel, nagu jälle hirmus tõsiselt.
Kõik oma jälje minusse on jätnud,
ei paista palju otsaesiselt.

Ott Arder