Mulle vahel meenub sinu õdus vaikne kamber.
Sinna tahaks tulla mõnel märtsiõhtul veel.
Kamber meenub, ent ei meenu telefoninumber.
Ei saa tulla isegi, ei telefoni teel.
Aga mine võta kinni, nii ehk ongi parem.
Kamber oli kena küll, kuid sul on kole hääl.
Hääl on küllap endine, muu vaevalt nagu varem.
Liugleb aeg kui vana lehm, kes libedal on jääl.
Kamber oli kena küll ja sina veelgi kenam.
Ei ma ütle vähem, ei ma ütle enam.
Ott Arder
No comments:
Post a Comment