Kui su peaksin unustama,
õdus õhtupoolik,
tean, et sul ei ole sellest
sooja ega külma.
Sina oled lõpetatud,
öö su endaks voolib,
mina olen sinust
igavesti ilma.
Tobe, õnnis õhtupoolik,
viimast viltust valgust täis,
mina jään sind mäletama
oma üksildasis öis.

Ott Arder