Kõik päevad täis silmi ja sireleid.
Kõik päevad - üks rahutu rahu,
ja õhtud - üksainumas kireleid!
Kõik päevad täis silmi ja sireleid -
pikk pilk üle lõhnava vahu.

Kõik ööd aga näitavad sama und.
Õhk hajub, täis magusat valu,
maa vajub täis närtsinud toomelund.
Kõik ööd aga näitavad sama und:
laps
rabedal jääl
paljajalu...

Leelo Tungal
1984