Said teiste jaoks tehtudki laulud
ja lõpuks võid pidada pühi...
On jõulud, on tõepoolest jõulud!
Ja süda on korraga tühi...
Nii raske on öeldagi seda,
et suu vastu surud kinnast.
On inetu haletseda sel pühal ööl iseennnast,
kuid südames süveneb aimus
(nüüd töökoorem seda ei mata),
et sina'p see oledki ainus,
kes jäänud on lunastamata.
Kas tuleb veel aeg, millal tuska
ei võimenda kellade karje
ja küünalde taga ei musta
su kadunud kallite varje?
Ehk alles on soovid ja usud,
mis peitsid end hirmude alla?
Kuid praegu sind maadligi rusub
see kohustus- õnnelik olla.
Leelo Tungal
2006
No comments:
Post a Comment