Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma

Saad korra rüübata,

kui algab lahtumine.

Käest
puruks kukub

kilgendav kristall.

Saad vaevalt süttida,

kui algab jahtumine,

ja uhmjat udu

ujub pahinal.

Hing kaugust kirgab veel,

kui algab ahtumine

ja piksed pimenevad

kahinal.

See, mis meid ligindab,

on lahkumine.

Öö.
Uni.
Õli vaikib tahi all.
Et elujõud on

ulmamahtumine,

ei enam
meelde tulegi vist tal...

Artur Alliksaar