Esimene ujumine,
tõeline, mitte korraks kastmine,
metsajärves õhtul, kui rästad just jäävad vait,
aga ikka on veel täitsa valge: öö.
Vesi on kummaliselt soe.
Välja tulles imestad,
kuidas sa võisid tunda,
et sul on midagi puudu,
millestki. Kõik on ju. Suvi.
Tõnu Õnnepalu
Kevad ja suvi ja. 2009.
No comments:
Post a Comment