Ööviiul

Ühel üürikesel viivul
hämaram on valge öö.
Ja siis salus lõhnaviiul
valjult helisema lööb.

On see õnn või on see valu-
armastuse viis on see.
Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee.

Keegi ootab kase najal
heledamaks läheb aas,
Armsam, see on pidumaja!
Valgeid küünlaid põleb maas.

On need hõisked, on need nuuksed,
sosin summutatud suul.
Armsam, sul on lehejuuksed,
las ma olen nende tuul!

Las mind sinu juurde tulla,
valge lill, mu valge lill!
Läbi õhu, läbi mulla
voogab laul ööviiulil.

Debora Vaarandi
1956

*100 luulepärli (loeb Tiina Tauraite)