Ootan sind mereseljal
ilmatu liuvälja serval
lagedal taliteel

Sina tuled ja tuled
vaevaga edasi rühid
natuke tulla on veel

Jalad ei leia sul tuge
küüned jässe ei hakka
libised mööda jääd

Libised minust ära
libised lakkamata
üha võõramaks jääd

Kaod üle mereselja
kaod üle ilma ääre
unustusse sa vaod

Murduvad merejäässe
ajukoorde mu päässe
pikad pimedad praod

Joel Sang