Kuidas me ka ei püüdnud

varjud puutusid ikkagi kokku

Pabervalgeid luiki lendas üle majaka

Seisime ja vaatasime

kuidas valgus kaob

Keegi ei näe siin

kui kõnnime käsikäes

On ainult meri ja 

lagedad kaldad

On kontvalge kuu

veritumedas taevas

ja minevik on lukust lahti

ja muudkui voolab

üle kalli sooja olevikusuudluse

Kristiina Ehin

Viimane monogaamlane. 2011.