Algavas öös püüab haraline kask
kinni tänavalaterna valguse ja on sama hele
kui see nimetu täht,
mis paistab ta okste vahelt.
Lumi jääb hämarusse, lumi läheb meelest,
ainult see kask ei lähe, ei jää ja see täht
tumedas taevas ja laps, kes lasi liugu
kogu tee koolist koju, libises, kukkus
ja tõusis jälle. Lumi aga läheb meelest,
lume asemel on tühi koht, aga see ongi ehk
see, mis teeb hingamise nii kergeks
ja taeva nii sügavaks.

Jaan Kaplinski
Vaikus saab värvideks